Jack McDevitt. The Devil’s Eye. 374 lk. Ace. New York, 2008.
Jah, Jack McDevitt on üks mu lemmikkirjanikke.
«Saatana silm» on 2008. aasta novembris ilmunud neljas Alex Benedicti seiklus. Novembris 2010 ilmub viies Benedicti-romaan «Echo» ning McDevitt ise kinnitas mõne kuu eest Facebookis, et tema järgmine romaan saab olema Benedicti sarja kuues seiklus – «Firebird», mis ilmub siis loodetavasti millalgi 2011. aasta lõpus. Mulle see kõik sobib!
Praegu – mõned kuud pärast raamatu lugemist – tundub mulle, et «Saatana silm» on sarja seni tugevaim teos, millega suudab konkureerida vaid tsükli käivitanud «Sõjaline talent» enam kui kahekümne aasta tagusest minevikust.
Romaani alguses on Alex Benedict ja Chase Kolpath koos oma Ashiyyuri rassist sõpradega turismireisil vanal Maal endal, reisilt naasnud Benedict avastab tööliinil vastamata teadete hulgast ülegalaktikalise menuautori, õuduskirjanik Vicki Greene’i segase teate, milles too ütleb, et ei oska kellegi teise poole pöörduda ning sündmused hakkavad tal üle pea kasvama. Teate lõpus on kirjaniku meeleheitlik hüüatus: «Jumal halasta! Nad on kõik surnud!»
Kui aga Benedict püüab Greene’i üles otsida, et selle melodramaatilise teate kohta täpsemalt aru pärida, selgub, et kirjanik on just teinud endale täieliku mälupuhastuse, mida võiks võrrelda isiksuse legaalse enesetapuga – sinu füüsiline keha jääb alles ja hakkab justkui uue identiteedi all uut elu elama, kõik varasema elu mälestused ja tutvused, sidemed on aga hävitatud ja läbi lõigatud.
Asudes uurima, mis populaarse kirjaniku sellise ekstreemse sammuni viisid, jõuavad Benedict-Kolpath autori viimaste elukuude käike jälgides ja tema liikumisi kopeerides kosmosetsivilisatsiooni kaugel ääremaal asuvale Salud Afari nimelisele planeedile, kus peab olema toimunud midagi traagilist ja saatanlik-saatuslikku, mis kirjaniku Benedictilt abi otsima ning seejärel oma isiksust hävitama pani.
Taaskord algavad kosmilis-arheoloogilised minevikusaladuse otsingud ja jälitamised, kuna tundub olevat miski jõud, mis püüab peategelaste tõeotsinguid iga hinna eest takistada.
Sarja eelmises romaanis logisema kippunud kompositsioon on siin tipptasemel trimmi tõmmatud ja kõiki annuseid doseeritakse täpselt. Eelmiste Benedicti-romaanidega võrreldes on siin ka üksjagu rohkem õudust, mingi seletamatu ängi ja paanika põhjustaja hõljub justkui kogu aeg õhus. Ilmneb, et lisaks avakosmose külma ja piiritu õuduse kujutamisele ja tunnetamisele valdab McDevitt ka hulka maisemaid õuduskirjanduse meetodeid ja võtteid.
Benedicti-Kolpathi otsingud Salud Afaril, kummitusliku memoriaali uurimine, kokkupuuted poliitikute ja psühhiaatritega, vangistus üksildases mägionnis ja sealt pagemine meenutasid kohati väga tuntavalt Tiit Tarlapi «Vampiirilõksu» fiilingut ning peab ütlema, et McDevitt ei jää Tarlapile sugugi alla!
Puändiks on taaskord üks astronoomilis-kosmiline katastroof nagu McDevittil sageli, lugeja saab teada, mida kujutab endast Saatana silm, katastroofi ärahoidmiseks lepitavad Benedict-Kolpath inimsoo ja nendega vihast sõda pidanud Ashiyyuri rassi ning romaani lõpulehekülgedel jõutakse ringiga algusse tagasi – toimub kohtumine õuduskirjanik Vicki Greene’iga, kes saatanlikust katastroofist teada sai ning seda hävingu- ja valukoormat üksinda taluda ei suutnud.
Väga ilus ja ideaalilähedaselt teostatud meelelahutuskirjandus. Tahan veel!
Jack McDevitt. A Talent for War.
[…] Kosmiline tragöödia Saatana silma all […]
[…] Kosmiline tragöödia Saatana silma all […]
[…] Kosmiline tragöödia Saatana silma all […]