Ian C. Esslemont. Night of Knives. 280 lk. PS Publishing. Hornsea, 2005.
Steven Erikson avaldas oma esimese raamatu «Malazi Langenute Raamatu juttude» dekaloogiast 1999. aastal ning kirjutab praegu viimast, kümnendat köidet. Kogu see ülimalt keeruka ajaloo, religiooni ja mütoloogiaga ning põhjaliku geograafia, floora ja faunaga fantasymaailm sündis aga juba 1980. aastate alguses Eriksoni ja tema sõbra Ian Cameron Esslemonti ühistöö viljana.
2005. aastal avaldas Esslemont oma esimese Malazi maailma kirjeldava raamatu, kahe aasta eest teise ning käesoleva aasta lõpuks peaks ilmuma tema kolmas romaan.
Kui Steven Erikson kirjeldab oma sarjas peamiselt Malazi impeeriumi vallutusi ja tegevust teistel kontinentidel ning ka impeeriumist eemale jäävate riikide ja rahvaste tegemisi, siis Esslemont kirjeldab peamiselt Malazi impeeriumi sees toimuvaid ja impeeriumiga seotud võimumänge.
«Nugade öö. Romaan Malazi impeeriumist» on justkui proloogiks Eriksoni kümneköitelisele mammutromaanide sarjale, aga kindlasti ei pea seda enne noid lugema, pigem saab parema lugemisnaudingu kätte, kui juba Eriksoni maailmas juuksejuurte ja kõrvadeni sees olla.
Romaani tegevus toimub ühe öö jooksul Malazi impeeriumi kodukontinendi Quon Tali sumbunud tagahooviks muutunud Malazi saarel Malazi linnas, kus Kellanved, Dancer, Surly, Dassem Ultor ja teised omal ajal ülimalt tõhusale Malazi impeeriumile aluse panid.
Romaani tegevus toimub Varjukuu öö jooksul, mil erinevad maagilised väravad on avatud ning nende taga asuvad võlumaailmad ja -teed reaalse maailmaga ja omavahel osaliselt lõikuvad ja kattuvad. See on öö, mil üldiselt sosistatud teadmise järgi impeeriumi uue salapolitsei Küüne ülem Surly lasi tappa imperaator Kellanvedi ja tema abi, vana salapolitsei Küünise ülema, assassiinide patrooni Danceri.
Igatahes pääsevad selle öö jooksul vaikses unises Malazi sadamalinnas valla tohutud jõud ja lahti rullub metropoli tasemel võimuvõitlus. Eriksoni loominguga tuttava lugeja jaoks pole üllatus, et romaani alguses kohatud poole kohaga linna kaitsemeeskonnale abiks olev Malazi keiserliku armee veteran pole tavaline endine reasõdur – peaaegu kõik Eriksoni romaanides kohatud veteranid on varem mänginud vaat et keskset rolli impeeriumi sõjakäikudes ja kandnud märksa kõrgemaid auastmeid kui nüüd.
Ka Esslemonti veteran Temper on tegelikult Impeeriumi Esimese Mõõga Dassem Ultori üks viiest ihukaitsjast, õieti ainus ellujäänu sellest seltskonnast, kes püüab omaaegset reetmist pealtnäinuna madalat profiili hoides impeeriumi tagahoovis vaikselt oma päevi mööda saata ning keisrinna Laseeni luureameti ja salamõrtsukate eest varjule jääda.
On paratamatu, et Esslemonti debüütteos leidis ja leiab ohtrat võrdlemist Eriksoni loominguga. Kahe kirjamehe käekiri on hämmastavalt sarnane – ilmselt on siis kolm aastakümmet väldanud sõprus ja ühise maailma loomine nende käekirjad sarnaseks lihvinud. Sarnaselt Eriksonile ei seleta ka Esslemont lugejale eriti toimuvat lahti, vaid näitab meile videolõiku, mis pealegi ei alga sündmuste tegeliku algusega, vaid n-ö. keskkohast.
Ometi on Esslemont ehk veidi (uue) lugeja suhtes sõbralikum kirjanik, tema tekst on natuke lihtsam ja selgem, ta juhatab lugeja veidi kergema šokiga oma maailma ja tegelaste keskele kui Erikson – samas pole ma pädev hindama Esslemonti n-ö. puhta lehena, kuna tuhandeid lehekülgi Steven Eriksoni on ju läbitud. Ehk siis ma ei oska öelda, kas Esslemonti esikromaan sobiks sissejuhatuseks Malazi maailma, pigem on ikka kindlam alustada Eriksoni «Kuu aedadega».
Aga just sellelt tuhandete Eriksoni lehekülgede baasilt võin ma küll Esslemonti vaid kiita. Umbes pooleteise aasta eest jäi mul Eriksoni lugemine ajutiselt väikese küllastuse tõttu pooleli, nüüdne lühiekskurss Malazi impeeriumi võimumängudesse tõi aga tagasi meelde selle hõrgu maitse, mida Malaz tänulikus lugejas tekitab.
See mõnesajaleheküljeline öine verepulm ja maagia tulevärk on põnev, dünaamiline, sünge, sarkastilise huumoriga vürtsitatud ning teiste romaanide süžeeliinide ja tegelaste kohta infokillukesi poetav ning veidi lihtsam kui keskmine Steven Erikson, ka Eriksoni harjumuspärase sajakonna olulisema tegelase asemel on meil siin vaid 20-30 olulist tegelast ringi müttamas.
Selguvad Dassem Ultori «tapmise» asjaolud, Kellanvedi ja Danceri saatus, nende tõusmine pooljumalikku staatusse, muutumine Shadowthrone’iks ja Cotillioniks ja Varjumaja üle kontrolli saavutamine, aga eks need märksõnad kõnetavad ilmselt vaid Malazi maailma fänne. Igatahes on Ian Cameron Esslemonti tulek Steven Eriksoni kõrvale seda maailma avastama igati õnnestunud ja meeldiv samm.
NEED READ 