Edmond Hamilton. Son of Two Worlds. Ajakirjas: Thrilling Wonder Stories, august 1941.
Kartsin lühiromaanist «Kahe maailma laps» palju hullemat. Tegu on siiski Hamiltoni mitte just (tõsisemate saavutuste mõttes) karjääri tipul ilmunud tekstiga, mille avaldas nooremale publikule suunatud pulpseiklustele keskendunud ajakiri ning mida on hiljem vaid ühes mitte just kõige märgilisema tähtsusega antoloogias taastrükitud. Ometi olid mu hirmud täiesti asjatud. Seiklusulme proff on välja mõelnud korraliku loo lihast ja luust tegelastega ning selle ilma allahindluseta valmis teinud.
«Kahe maailma laps» on klassikaline koloniaalulme, ehk siis tekst, milles Marss, Kuu või mõni kaugem taevakeha on pandud asendama omaaegset kolmandas maailmas asunud impeeriumi kolooniat. Stephen Drew on maalastest vanemate laps, kuid üles kasvanud Marsil, kus tema nimeks on Ark Avul (jah, jälle need Hamiltoni nimed…), Stephen on üles kasvatatud täielikus Marsi vaimus, see tähendab, et ta on elanud vaba looduslapse elu Marsi kõrbetes ja mägedes koos marslastega sealsetele metsikutele ulukitele jahti pidades, selleks vajalikke telepaadivõimeid arendades ja karmi rajamaa otsekohesust, siirust ja ausust hinnates. Tema isale kuulub Marsil kaevandus, kust pärit traaniumit kasutatakse Maal sünteetilise toidu valmistamiseks – Maa on nii ülerahvastatud, et loomulikust toidust enam lihtsalt ei jätku.
Nüüd sureb Stapheni isa, olles pojale enne surma rääkinud, et see peab minema Maale, sest tema sealne esindaja on talle teada andnud, et nende kaevanduskontsessiooni ähvardavad kaks suurt sünteetilise toidu kontserni, kes püüavad täielikku toiduvalmistamise monopoli saavutada, mille osas üks väheseid segajaid ongi veel Drew perekonna väike aga oluline kaevandus. Isa jõuab enne surma veel kahetsust tunda, et ta poeg pole maalaste keskel üles kasvanud, ei tunne nonde inimeste kombeid ja käitumist.
Stephen lendabki koos oma vana teenri-õpetaja Lin L’Laniga Maale, kus ta kistakse kohe suurkorporatsioonide vahelistesse võimumängudesse, ilmneb, et keegi pole see, kellena ta näib, kedagi ei saa justkui usaldada… Koduselt tunneb ta end vaid New Yorgi marslaste linnajaos, mida kutsutakse Little Mars ja mis on suure kupliga kaetud Marsi raskusjõuga enklaav New Yorgi äärelinnas. Hamiltoni tuleviku–New Yorgi kirjeldused on üldse kuldajastule iseloomulikult futuristlikud ja uljad ning väga hästi silme ette joonistuvad. Tulevikumaastikke maalib Hamilton jätkuvalt vägagi meisterlikult.
Enne kui Stephen arugi saab, on ta oma vanadest Marsi sõpradest eraldatud, ta annab allkirja lepingule, millega ta kaevandus läheb ühe suurkontserni hõlma alla (lubadusega säilitada selle iseseisvus), tal tekib armuafäär suurkorporatsiooni juhi tütrega, kes talle suurilma tühise ja mugava elu võlusid ja pahesid tutvustab, ning temast saab igapäevane külaline firmabossi luksusvillas ja nende ühiskonnakihi eliitseis lõbustusasutustes (Atlandi ookeani alune ööklubi, kus läbipaistva lae kohal võib näha ookeanipõhja jne).
Kõik lugejad saavad juba ammugi aru, et Drew kaevanduse agent New Yorgis Gilson mängib topeltmängu, vaid metsiku Marsi looduse keskel ausate ja siiraste marslaste seas üles kasvanud otsekohene maakas Stephen Drew ei saa aru, et tal täiega nahk üle kõrvade tõmmatakse.
Maksimumhindele veakski miinuse järele seetõttu, et sellised situatsioonid kirjandusteoses alati pisut tüütavad on, kui peategelane lugejast kaugel taga vantsib oma arusaamiste ja toimuva mõistmise poolest, aga noh, antud juhul on see igatahes loogiliselt ja usutavalt ära põhjendatud. Igatahes on mul väga hea meel, et omal ajal Uppsalast Sweconilt selle Leo Marguliesi koostatud antoloogia «3 from out There» (Richard Powersi stiilse kaanepildiga!) soetasin, kus see algupäraselt ajakirja Thrilling Wonder Stories 1941. aasta augustinumbris ilmunud tekst ainsana on taasavaldatud.
NEED READ 
Lisa kommentaar